Õppeprogrammid

Õppekäigul Kurtna järvestikus analüüsivad gümnaasiumi õpilased, kuidas erinevad looduskasutuse viisid mõjutavad kaitseala veekogusid ja maastikku. Vaatluste, mõõtmiste ja rühmaarutelude põhjal koostatakse „tõend–mõju–leevendus” loogika abil põhjendatud järeldused ja ettepanekud säästva majandamise arendamiseks ja kaitseala koormuse vähendamiseks.

Uurimuslik õppekäik, kus õpilased võrdlevad Ida-Virumaa tehismägesid ja seovad nende tekke ning koostise võimalike keskkonnamõjudega. Aherainemäel tehakse suunatud vaatlusi, töötatakse näidistega (tuhk, poolkoks) ning otsitakse kivistisi, mida kirjeldatakse ja määratakse põhjendustega. Lõpus koostatakse rühmas lühike riskihinnang ja arutletakse taastamise/taaskasutuse valikute üle.

Õppekäigul uurime Aidu karjääri tehismaastikku: kuidas kaevandamine kujundab maastikku, millised on rekultiveerimise viisid ning kuidas loodus taastub. Teeme kohapealseid vaatlusi ja  võrdleme eri kanalite seisundit. Arutleme energia- ja loodusvarade kasutuse mõjude ning loodus- ja sotsiaalmajanduslike seoste üle Eesti näitel. 

Õppeprogrammi kirjeldus

• Liigierinevused ja käitumisökoloogia: kuidas anatoomia (nokk, jalad, lennuaparaat) ja kognitiivsed võimed kujundavad toitumist ning “rääkimist” kui sotsiaalset õppimist.
• Heaolu raamistik:  uuemad heaolumudelid (afektiivse seisundi rõhk); stressi bio-psühholoogilised markerid käitumise kaudu.
• Treening ja psühholoogia:  õppimisteooria põhimõtted, valest treeningust tulenevad riskid (hirm, agressioon).
• Eetika ja õigus: päritolu (metsik vs kasvatatud), CITES ja legaalsus, varjupaik/adopteerimine vs ost; tarbimisvalikute mõju, “nõudlus-olla” seos; heaolustandardid kodus.
• Praktika: juhendatud vaatlus ja turvaline kontakt; treeningu-demonstratsioon (sihtmärgi järgimine, käskude generaliseerimine).

Õppeprogramm koosneb töötoast ja saaliülesannetest. Lahatakse nii südant kui kopsu, saadakse teada, millised näevad nende organite osad välja. Meenutatakse põhikoolist, mis on südame ja kopsu peamised tööülesanded ja roll kehas. Arutletakse tervishoiu sotsiaal-majandusliku mõju üle. Saaliülesannetes meenutatakse ka teiste organite asukohti, räägitakse, kuidas kaal sõltub keskkonnast jpm. Õppepäeva jooksul  suunavad tegevusjuhendajad õpilasi prügi korrektsele sorteerimisele.  Probleemilahendusoskused, mida õppeprogrammis arendatakse, võimaldavad õpilastel luua seosed mõju ja tagajärgede vahel ning seeläbi langetada teadlikumaid otsuseid.