Kristo Keevend, Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni jäätmete spetsialist. Kristo Keevend on tegelenud looduse pildistamisega kümmekond aastat, tõsisemalt alates 2006.a. Erilised lemmikud on pisiolendid - ämblikud, liblikad jne. Ta on Keskkonnaameti poolt hiljuti välja antud trükise "Järvamaa loodus" paljude piltide autor.
Jüri Tenson, OÜ Skeltmer merebioloog. Merebioloogi Jüri Tensoni juhendatav töötuba pakub näpunäiteid uurimuslikuks tööks õpilastega teemal "Kalad". Slaidiprogramm keskendub nii Eesti looduslikele kui võõr- kaladele. Rühmatööna võrreldakse kõhr- ja luukalu, uuritakse kala välis-, sise- ja mikro- ehitust ning kalade erinevaid parasiite (kalatäi, linnuroni, kalakaanid). Töötoas tutvustatakse ka teadusliku uurimistöö vahendeid (vaatlusleht, demonstratsioonimikroskoop, binokulaar).
Helle Kont, Tartu Keskkonnahariduse Keskuse kooliprogrammide juht. Kivimite ja setete õpitoas tutvutakse lihtsate praktiliste tegevuste kaudu kivimaailma huvitavate faktide ja protsessidega. Õpitoas osalejad saavad teadmisi kivimite, mineraalide ja setete osast inimeste igapäevaelus ja loomingus. Meetodid võimaldavad teemakohaselt erinevate õppeainete lõimimist põhikoolis nii õuesõppes kui klassitoas õppides.
Elli Altin, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi geograafia õpetaja. Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi geograafia õpetaja Elli Altin osaleb GLOBE koolide programmis. Juhendatavas töötoas jagatakse kogemusi mulla uurimisest erinevas vanuses õpilastega, praktilisi näpunäiteid mullaprofiili uurimiseks ning mullaproovide võtmiseks ja nende hilisemaks uurimiseks. Lisaks saab töötoas teada, kuidas siduda mulla uurimist pinnamoe ja taimkattega, kuidas mõõta mulla pH-d ja NPK-d ning kuidas määrata mulla struktuuri, lõimist, karbonaatide sisaldust jms.
Marika Kose, ettevõtja. Marika Kose on bioloog, töötanud õpetaja ja täiskasvanute koolitajana ning koostanud mitmeid metoodilisi abimaterjale koolidele. Töötuba keskendub soode ja turbaga seonduva õppematerjali tutvustamisele ja kasutamise praktiseerimisele. Õpitakse valmistama turba- preparaati ja seda mikroskoobi all uurima, lahendatakse töölehti.
Õpetaja on õpilaste loodusesse viimiseks saanud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt projektitoetust ent ei leia tuge ja kaasalöömist teiste koolitöötajate poolt... Kas tuleb tuttav? MTÜ Foorumteater toob selle loo publikuni. Koos otsitakse lahendusi.
Kalle Küttis, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler. Ettekanne käsitleb üleminekut keskkonnahariduselt säästva arengu haridusele. Kirjeldatakse praegust olukorda ning tutvustatakse valmisolekut säästva arengu hariduseks, tehes seda õppekava, õpetajate valmisoleku ja koolikeskkonna seisukohast. Säästva arengu hariduse uue ülesandena vaadeldakse noortele roheoskuste andmist.
Priit Jõe, Kurtna Kooli direktori kt. Säästvat arengut toetav haridus on Maa jätkusuutliku arengu põhitingimus. Otsused, mida teeme täna, mõjutavad meid homme ehk tänaste õpilaste õlgadel on Eesti tulevik. Kool koostöös kogukonnaga peab tagama riigi jätkusuutlikku arengu.
Toomas Kokovkin, UNESCO ERK nõukoja liige, programmi "Inimene ja Biosfäär" (MAB) nõustaja. Ettekanne keskendub säästva arengu mõistele, kontseptsiooni ajalisele muutumisele ja selle vastuoludele. Vaadeldakse säästva arengu kohalikku ja üleilmset mõõdet, kasutades näitena UNESCO programmi „Inimene ja biosfäär". Arutletakse keskkonnahariduse ja säästva arengu seoste üle.
Remo Savisaar, tunnustatud loodusfotograaf. Remo räägib ühest oma pildiprojektist. Miks ja milleks ta selle ette võttis. Milline oli tema eeltöö, eesmärgid ning lõppresultaat. Elamused looduses.