Teaduskeskus AHHAA. DNA on nagu retsept, mis sisaldab kogu vajalikku informatsiooni selle kohta, missugused me välja nägema peaksime - meie juuksed, silmad, nina ning isegi aju. Kõikidel elusolenditel on DNA - nii loomadel kui ka taimedel ning me oleme kõik oma geneetilise materjali poolest nendega mingil määral sarnased. Kumma DNA on meile lähedasem - banaani või sääse? CSI: DNA eraldamise laboris saad katsetada omaenese rakkudest pärilikkusaine eraldamist, näha oma silmaga DNA-d ning soovi korral oma katsetulemuse ka koju kaasa võtta!
Aire Orula, Tartu Keskkonnahariduse Keskuse õpetaja. Aktiivõppeprogramm "Läänemeri" on mõeldud õppekava toetuseks ja täienduseks. Rühmatöös käsitletakse järgmisi teemasid: Läänemere elustik muutuvas ajas, Läänemere kalad, hülged ja nende kaitse, õlireostus ja selle likvideerimine, õlireostuse mõju lindudele, Läänemere ajalugu, Läänemere selgrootud ja soolsus, linnud ja nende kaitse.
Foorumteatri etenduse raames tuuakse publikuni lugu, mis on seotud publikut puudutava probleemiga. Sellele järgneb interaktiivne dialoog, kus peegeldatakse publiku arvamusi antud probleemist ja võimalikke lahendusi. Publik osaleb loos aktiivse kaasamõtleja- ja tegijana.
Birgy Lorenz, Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht. Birgy Lorenz aitab tavaõpetajatel ellu viia unistusi oma õppeaines - on see kunst, muusika, matemaatika, loodusained või keskkonnaõpetus. Töötoas tutvume erinevate veebilehtedega kui ka võimalusega kaasata õppetöösse õpilaste isiklikke vahendeid - fotoaparaate ja nutikaid seadmeid. Viime läbi ka mõned lihtsad harjutused QR koodi kasutamisel kui ka teiste programmidega. Õpetaja XXI. sajandi õppes on innustaja, visionäär, õpilased aga leiavad ise trikid-nipid kuidas asju realiseerida.
Marko Valker, Silma Õpikoda. Roostike töötoas tutvume meie suurima rohttaime - pilliroo - ning sellega seotud liikidega. Pildiprogramm tutvustab pilliroo aastaringi. Programmis tutvustatakse pilliroo bioloogiat ning sellega seotud erinevaid liike. Tutvume põnevamate roostikes elavate lindudega ning kuulame nende hääli. Töötoa teises osas uurime pilliroo erinevaid osi mikroskoobiga ning vaatame, kes elavad pilliroos olevate pahkade sees.
Arvo Tuvikene, Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse vanemteadur. Töötoas antakse lühiülevaade kaladest ja nende nõudlustest elukeskkonnale. Tuuakse näiteid ekstreemsetest tingimustest, millega kalad peavad hakkama saama. Põhjalikumalt käsitletakse kalade meeli, eriti haistmist ja kuulmist. Demonstreeritakse, kuidas kalad reageerivad nn „häireainetele". Osalejad kuulavad, milliseid helisid kalad tekitavad, saavad teada, kuidas nad neid tekitavad ja milleks nad neid kasutavad. Akvaariumides on kaasas mõned Eesti huvitavad/haruldased kalad.
Mairi Enok, Lehola Keskkonnahariduskeskus. Töötoas uuritakse lähemalt Säästva tarbimise teemakasti ja tehakse praktilisi tegevusi just kastist leiduvate õppematerjalidega. Lehola Keskkonna-hariduskeskus tegutseb juba 6 aastat Tallinnas ning on suunatud just eelkõige lasteaedade õpetajatele. Keskust võib võrrelda kui tavapärase raamatukoguga, kust õpetajad saavad laenutada lisaks raamatutele erinevaid õppematerjale, lauamänge, plakateid ja lisaks ka teemakaste.
Silja Pihelgas, Rocca al Mare kooli loodusõpetuse õpetaja. Neli päeva aastas õpib kogu koolipere elu maal ja metsas - see on Rocca al Mare Kooli Loodusklass. Silja Pihelgas annab ülevaate Rocca al Mare kooli loodusklassi tegevusest -konkreetsetest näidetest kooliastmete ja paikade kaupa ning sellest, kuhu ollakse välja jõutud ning kuidas kool on seeläbi arenenud.
Garri Raagmaa, Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna programmijuht. Milliste seniste ja jätkuvate trendidega tuleb arvestada, et meie areng oleks jätkusuutlik? Asustuse globaalsed trendid: rahvastiku kasv ja linnastumine. Eesti inimasustuse viimase 100 ja 20 aasta muutused. Kui see kõik jätkub, siis mida see kaasa toob? Uued trendid ja nende mõju asustusele. Kas ja mida annab teha, et areng oleks jätkusuutlik?
Foorumteatri etenduse raames tuuakse publikuni lugu, mis on seotud publikut puudutava probleemiga. Sellele järgneb interaktiivne dialoog, kus peegeldatakse publiku arvamusi antud probleemist ja võimalikke lahendusi. Publik osaleb loos aktiivse kaasamõtleja- ja tegijana.