Õppeprogrammid

Programm keskendub erinevatele elukeskkondadele ja neis elavatele loomaliikidele üle maailma. Loomaaias minnakse õppekäigul läbi savanni, kõrbe, kiigatakse vihmametsa, taigasse ning põgusalt ka tundrasse - igas elupaigas on programmi alguses välja selgitatud rühmal oma ülesanne, mille käigus aitavad õpilased juhendajal selgitada loomade kohastumusi ning seoseid sealsete tingimustega. Arutelude käigus käsitletakse pisut ka iga elukeskkonnaga seotud keskkonnaprobleeme, et rõhutada jätkusuutliku elukeskkonna temaatikat. Aktiivse pulkade mängu viktoriini käigus saavad õpilased tunni lõpus kinnistada õppeprogrammil kogutud teadmisi.

Programmi eesmärk on tutvustada õpilastele vihmametsade eripära ja olulisust ning avada uks sealse liigirikkuse ning loomade põnevate kohastumuste maailma. Selgeks õpitakse vihmametsade asukohad Maal ja arutletakse eri piirkondade vihmametsade sarnasuse ja erinevuse üle. Käsitletakse ka erinevaid vihmametsadega seotud keskkonnaprobleeme. Rühmatöös pakuvad õpilased välja lahendusi vihmametsade jätkusuutlikumaks tulevikuks. Saadud teadmiste kinnistamiseks panevad õpilased end proovile muhedas mälumängus.

Loomaaia territooriumil paiknevas vääriselupaigas – Veskimetsas – toimuva õppeprogrammi eesmärk on tutvustada õpilastele salumetsa elukeskkonda. Räägitakse Veskimetsa loomastikust, taimestikust ning eluta loodusestki. Metsatunni jooksul lahendavad algajad loodusuurijad rühmades uurimisülesandeid ja tutvuvad seeläbi Veskimetsa põneva vääriselupaiga ning selle asukatega. Tunni lõpus arutlevad lapsed ühises ringis grupitöödes saadud tulemuste üle. 

Õpilane tutvub vee füüsikaliste-keemiliste omadustega, oskab kasutada mõõtevahendeid ja õpib määrama vees elavaid selgrootuid. Arutleb veest kui elukeskkonnast ning loob seoseid, kuidas see mõjutab organisme, kes seal elavad.

Vaatluse all on kaks järve:

Järveotsa järv, mis on 16,9 ha pindalaga umbjärv ja mille suurim sügavus on 6,3 m. Järve loodenurgas on kallas kõrge ja põhi liivane. Lõunakallast ümbritseb soine mets.

Valgejärv, mis on 15 ha pindalaga allikatoiteline ja üsna madal. Sügavus koos lendmudaga on 2 m, sellest on vett kuni 0,5 m. Valgejärv on nime saanud järve põhja katva ainulaadse „valge muda” -järvelubja järgi. Seda leidub järves ja ümbritsevas soos kuni 3 m paksuse kihina.

Tervislik ja mitmekesine toitumine on terve eluviisi alus. Praktilises ja õpilasi kaasavas muuseumitunnis lõimitakse põnevad teadmised inimkeha toimimisest – vereringest, maitsemeeltest ja seedeelundkonnast – ning seostatakse need tervisliku eluviisi, mitmekesise ja planeedisõbraliku toitumise põhimõtetega. Õpilased on tunni vältel toidu dektetiivid, kes uurivad, mis saab toidust meie kehas, kust toit tuleb ja miks nii palju toitu raisku läheb.