Õppeprogrammid

See õppeprogramm kutsub uudistama kodukeemia kapis leiduvat, kus uuritakse pakendite keskkonna- ja ohumärgiseid ning selgitatakse katsetega välja ainete pH tase. Saadud teadmiste põhjal analüüsitakse otstarbekat ja säästlikku kemikaalide kasutamist, viies kohe praktikasse keskkonnasõbralikud alternatiivid.

Õppeprogramm keskendub toiduainete koostisele ja erinevates toiduainetes toitainete sisalduse teoreetilisele ja praktilisele uurimisele. Programmi käigus õpitakse kasutama nutridata toiduainete andmebaasi ja otsitakse sealt toiduainete kohta täpset infot. Praktiliste meetoditega määratakse tavalises õpilaste poolt kasutatavas toiduaines (leib, juust, vorst, kartulikõpsud  jne) süsivesikute, valkude, soola ja rasva sisaldust. Õppeprogramm toimub Kuressaare Hariduse Kooli looduskeskuse laboris. Programmis saab korraga osaleda 12 last ja programmi sihtrühm on 9. klassi õpilased. 

Programmi jooksul tutvume:

-Eesti klaasitööstuse ajaloo ja tänapäevaga

-kuidas valmistati ja valmistatakse klaasesemeid käsitsi, kuidas masinatega

-mis tingimustel tekib looduses klaas, millised on looduslikud klaasid

-klaasi valmistamiseks kasutatava liiva omadustega, kust seda Eestis saadakse

-vana klaasi kasutamisest, selle tähtsusest, kuidas saame ise sellest osa võtta. Klaas- ja plastpagendi võrdlus.

-jagame grupi kolmeks, iga grupp läbib kolm väikest töötuba, kus tuleb otsida vastuseid muuseumi stendidelt; arvutada etteantud protsentide abil klaasi toorainete kogused ning kaaluda need; uurida ja võrrelda mikroskoobi ja luubi abil erinevaid liivasid.

-külastame kaasaegset klaasistuudiot

Tänapäeval tuntud 118- st elemendist on enamus metallid. Kõige levinum metall maakoores on alumiinium. Igapäevaselt puutume metallidega kokku pidevalt, neist on valmistatud paljud nii meile vajalikud tarbeesemed, alates nugadest-kahvlitest kui ka raudteed ja sillad. 

9.klassis:

Arutleme metallide iseloomulike omaduste, nendel põhinevate rakendusvõimaluste, aktiivsuse üle.

Metallide omadused õppeprogrammiga tutvuvad õpilased metallide iseloomulike omadustega ja võrdlevad metallide füüsikalisi omadusi vaadeldes tuntumate metallide näidiseid, hindavad selle põhjal nende sulamite  rakendamise võimalusi igapäevaelus, teevad ohutusnõudeid arvestades katseid metallide ja vee vahel ning metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks, võrdlevad nende reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt), seostavad kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega, koostavad vastavaid reaktsioonivõrrandeid ning teevad katseid metallidele iseloomuliku leegivärvuse uurimiseks.

Gümnaasiumi astmes:

Arutleme keemiliste elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste muutuse perioodilisustabelis, metallide pingerea, reageerimise vee ning hapete ja soolade lahustega, redoksreaktsioonide, metallide saamise maagist üle.

Metallide omadused õppeprogrammiga tutvuvad õpilased metallide iseloomulike reaktsioonidega lihtainetega, hindavad nende sulamite  rakendamise võimalusi igapäevaelus, teevad ohutusnõudeid arvestades katseid metallide ja vee vahel ning metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks, võrdlevad nende reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt), seostavad kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega, koostavad vastavaid reaktsioonivõrrandeid ning määravad oksüdeerijaid ja redutseerijaid, kirjutades elektronide üleminekuvõrrandeid,uurivad katseliselt metallide reageerimist soolalahustega,  teevad läbi katse puhta metalli saamiseks tema soolast.

Õppetöö viiakse läbi keemialaboris 12 õpilasele.

Keemia õppimine aitab mõista puhta looduskeskkonna ja tervise seoseid, kujundab õpilaste vastutustunnet ja austust looduse vastu ning arendab oskust hinnata oma otsustuste või tegevuse otseseid või kaudseid tagajärgi.

• Anorgaaniliste ainete keemiliste omaduste programm aitab omandada oskust mõista  keemiaalast teksti, mõtestada ja korrektselt kasutama keemiasõnavara ning märksüsteemi, mõista erinevate aineklasside vahelisi (alused, happed, oksiidid, soolad) seoseid.
• Arutleme, millise keskkonnaga on looduslikud veekogud ja miks on probleemiks ookeanide hapestumine.
• Arutleme hapniku omaduste ja rolli põlemisreaktsioonides ning eluslooduses, osoonikihi hõrenemise keskkonnaprobleemina, kasvuhooneefekti tekkemehhanismi üle, millised gaasid mängivad rolli kliimasoojenemisel.
• Õpilane määrab lahuse keskkonda kasutades erinevaid indikaatoreid ja tuvastab neutraalse lahuse; teeb läbi oksiidi saamise katse lihtaine põlemisreaktsioonil, mille järgselt arutletakse süsihappegaasi eraldumise inimtekkelisi põhjuseid ja kuidas saab seda protsessi vähendada.
• Õpilane viib läbi reaktsioone erinevate aineklasside vahel ja määrab reaktsiooni tunnused; viib läbi vesiniku saamise ja tõestamise katse ning arutleme, miks ei tasu seda katset majapidamis kemikaalidega läbi viia ja millist tervise- ja majanduslikku kahju võib selle tagajärjel tekkida. Millist kahjulik mõju nende ainete kasutamine looduskeskkonnale tekitab.
• Õpilane kasutab aineklassidevahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades.

Õppetöö viiakse läbi keemialaboris 12 õpilasele.

NB! Kaasa vahetusjalanõud!