Vahur Sepp, metsamees, loodusretke juht
Põline metsamees ja loodusretke juht Vahur räägib näitlike õppevahendeid kasutades magevees elavatest poolveelise eluviisiga imetajatest. Sagedamini puuduvad inimesed kokku kopra tegevusega, temale ja tema tegevusele pööratakse töötoas ka suuremat tähelepanu.

Andres Marandi, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geoloogia osakonna teadur Põhjavee õpitoas saab vastused küsimustele kust tuleb põhjavesi ja kuhu see voolab. Eraldi seletatakse põhjusi, miks paljudel inimestel on vale arusaam põhjavee liikumisest. Asja seletatakse lihtsate jooniste ning animatsioonidega ning soovijatel on võimalus endal käed märjaks ja mudaseks teha. Kui põhjavee päritolu on selgeks saanud, siis räägitakse kuidas on võimalik põhjavett maapõuest kätte saada ning kas kõik veed Eestis kõlbavad ka juua.

Eeva Kirsipuu-Vadi ja Katrin Saart Peipsi Koostöö Keskuse õppepäevade juhendajad
Töötoas tutvutakse Peipsi järve ja tema elustikuga. Tegevused toimuvad seitsmes erinevas tegevuspesas, lisaks vaadatakse lühifilmi Peipsi kalapüügist ja eluolust. Osalejad saavad tegevuspesades teada, miks soomus on kala pass, uurida, mis on kala sees, määrata veetaimi, kuulata ja kirjeldada linnulaulu ja panna kokku selgrootute puslesid.

Jaak Kikas, Tartu Ülikooli korrastamata süsteemide füüsika korraline professor,
TÜ Füüsika Instituudi materjaliteaduste osakonna juhataja
Vesi on looduses üks elutähtsamaid aineid, vee osalusel toimuvad ka paljud protsessid eluta looduses. Töötoas tutvustatakse vee füüsikalisi eriomadusi, nende avaldumist looduslikes protsessides ja kasutamist tehnoloogias. Esitlus sisaldab demokatseid ja annab kuulajatel võimaluse nendes osalemiseks.

Meelis Tambets, MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus
Ettekanne käsitleb kalade elupaiganõudlust ja elupaikade parandamiseks tehtavaid töid Eestis.Paljud kalad vajavad eri eluetappidel - kudemiseks, talvitumiseks jne - erinevaid elupaiku ja võimalust nende vahel rännata. Eestis on elupaikade kvaliteedi ja rändevõimaluste parandamise osas mõndagi tehtud, palju on veel ka teha.

Külli Kangur, Eesti Maaülikooli vanemteadur
Eesti Maaülikooli vanemteadur Külli Kangur on koos Eesti ja Vene kolleegidega uurinud aastaid Euroopa suurima piiriveekogu, Peipsi järve seisundit. Konverentsil tuleb juttu, milline on järve kolme osa praegune ökoloogiline seisund võrrelduna paarikümne aasta taguse olukorraga.

Elve Lode, PhD, vanemteadur, TLÜ Ökoloogia Instituut​

Rene Reisner, Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist
Ettekandes esitatakse ülevaade Eesti vete seisundist, seisundi hindamise võimalustest ja Eesti vete olukorrast võrreldes teiste Euroopa riikidega. Tuuakse välja peamised koormusallikad, mis vete seisundit halvendavad ja arutatakse võimaluste üle olukorda paremaks muuta.