Kalle Suuroja, Eesti Geoloogiakeskuse osakonna juhataja.
Juttu tuleb Pandivere kõrgustikust kui Eestimaa veetornist ja sellest kuidas puhas põhjavesi sealt
meieni jõuab ning mis jõud seda suunavad. Iga Pandivere kõrgustiku nõlvaala tõusuallikate grupi
tagant on põhjust otsida lühemat või pikemat karstivete võrgustikku ehk salajõge.
Katrin Väljataga, Keskkonnaagentuuri keskkonnaseisundi hindamise analüüsiosakonna juhataja.
Ettekandes esitatakse ülevaade Eesti vete seisundist, seisundi hindamise võimalustest ja
Eesti vete olukorrast võrreldes teiste Euroopa riikidega. Tuuakse välja peamised koormusallikad,
mis vete seisundit halvendavad ja arutatakse võimaluste üle olukorda paremaks muuta.
Remek Meel, loodusdokumentalist.
Töötoas õpime lähemalt tundma poolveelise eluviisiga imetajate eluringi kopra ja saarma näitel. Videoklippide vahendusel vaatleme nende loomade käitumist ja arutleme, mismoodi neid jälgida/jäädvustada.
Kertu Tuberg, ehtekunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud.
Töötoas tutvume vee kasutamisega kunstis, praktilise tööna teeme tilgatrükki erinevatele
materjalidele ja tutvume selle meetodi kasutusvõimalustega.
Jüri Tenson, spetsialist, Pärnu loodus- ja tehnikamaja; Tiina Mõttus, Skeltmer OÜ.
Arutleme, mis on puhas vesi ja selle kriteeriumid, uurime vett, tutvume vee puhastamise looduslike meetoditega, asjakohase kirjanduse, proovivõtu- ja mõõtevahenditega.
Armin Mitt.
Kääriku lähistelt Arula külast pärit Armin on filmimisega tõsisemalt tegelenud 3 aastat.
Praeguseks on tal oma ettevõte, mis pakub foto- ja videoteenuseid. Noormehe sõnul on vesi teda alati enda poole tõmmanud. Juba väikese poisina veetis ta suure osa ajast vee ääres, küll kala püüdes, vette hüpates, kulli mängides, sukeldudes, uisutades... Ka nüüd, aastaid hiljem, kipuvad erinevad veed tihtipeale filmi peale jääma.
Meelis Tambets, MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus.
Ettekandes tuleb juttu veekogude kalastikku mõjutavatest teguritest, arutletakse, millega tuleks arvestada, et kalastiku seisundit hoida või parandada.
Külli Kangur, Eesti Maaülikooli vanemteadur.
Eesti Maaülikooli vanemteadur Külli Kangur on koos Eesti ja Vene kolleegidega uurinud aastaid Euroopa suurima piiriveekogu, Peipsi järve seisundit. Konverentsil tuleb juttu, milline on järve kolme osa praegune ökoloogiline seisund võrrelduna paarikümne aasta taguse olukorraga.
Ingmar Ott, Eesti Maaülikooli professor.
Ettekandes saame vastused järgmistele küsimustele: mis on veekogude tervendamine,
miks seda tehakse, millised võimalused selleks on, erinevate meetodite plussid ja miinused. Näited taastatud veekogudest.