Meelis Tambets, MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus
Ettekandes tuleb juttu veekogude kalastikku mõjutavatest teguritest, arutletakse, millega tuleks arvestada, et kalastiku seisundit hoida või parandada.
Elve Lode, PhD, vanemteadur, TLÜ Ökoloogia Instituut.
Reedel, 22. novembril kell 16.00 esitletakse Tartu Kunstimuuseumis Raekoja plats 18 samas avatud näituse „Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal“ kataloogi.Esitlusel tutvustavad trükist koostajad ja artikli autorid Reeli Kõiv ja Tõnis Tatar. Kataloogis püütakse nii pildivaliku kui põhjaliku teksti abil mõtestada eesti kunsti ning Eesti looduse seoseid alates meie rahvuskultuuri kujunemisajast kuni tänase päevani.
Eesti õpetajate ja keskkonnahariduse toetajate koostöö tulemusena ilmus Eesti Loodusainete Liidu toimetiste - keskkonnaharidusliku ajakirja „Kägu“ 20. number (2013). Seekordne number käsitleb ainetevahelist lõimumist, vaadeldes eelkõige loodusainete ja keskkonnateema käsitlemist teistes õppeainetes.
Keskkonnaameti korraldatud konkursile „Leidlik taaskasutusidee“ esitati kokku 222 tööd, mille hulgast valis žürii kokku neli üldvõitjat.
P { margin-bottom: 0.21cm; }A.western:link { }A.cjk:link { }A.ctl:link { font-family: "Times New Roman"; }Avatud on registreerimine koolitusele "Põhikoolide koolimeeskondade täienduskoolitus keskkonna ja säästva arengu õpetamiseks aktiivõppe meetoditel" Täienduskoolituse sihtrühm: Põhikoolide koolimeeskonnad ( 2–3 erinevate valdkondade aineõpetajat ja 1 juhtkonna liige) Täienduskoolituse tulemusena: - suurenenud õpetaja teadlikkus ning täienenud tema keskkonna- ja säästva arengu alased õpetamis- ja metoodilised oskused (nt aktiivõppemeetodid, uurimuslik õpe); - areneb õpetaja oskus l
Avatud on registreerimine koolitusele "Gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste koolimeeskondade täienduskoolitus keskkonna ja säästva arengu õpetamiseks aktiivõppe meetoditel" Täienduskoolituse sihtrühm: Gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste koolimeeskonnad (2–3 erinevate valdkondade aineõpetajat ja 1 juhtkonna liige) Täienduskoolituse tulemusena: - on suurenenud õpetaja teadlikkus ning täienenud tema keskkonna- ja säästva arengu alased õpetamis- ja metoodilised oskused (nt aktiivõppemeetodid, uurimuslik õpe); - areneb õpetaja oskus leida ja kriitiliselt hinnata informatsiooni keskkonna- ja sääst
Ott Kalaus, Sisekaitseakadeemia Päästekolledž, kutseõpetaja.
Kui tihe on laevaliiklus Läänemerel? Kui suur on tõenäosus, et midagi juhtub? Kuidas koristada reostust ning milline on Läänemere riikide valmisolek?
Lennart Lennuk, zooloogia osakonna juhataja, Eesti loodusmuuseum.
Töötoas tutvume Eesti merevees elavate võõrliikidega. Peamiselt keskendume selgrootutele (põhjaloomastik ja plankton) kuid juttu tuleb ka kaladest. Töötoas vaatleme liike nii mikroskoobi all kui ka niisama. Lisaks õpime, kuidas mereselgrootuid on võimalik püüda ja eksponeerida.
Anne Teigamägi, Saaremaa Ühisgümnaasiumi Keskkonnahariduse Keskuse juhataja.
Näokreemi valmistamine. Töötoas räägitakse veest ja õlidest (toiduõlid ning mootoriõlid, nende erinevus), mis üksteises ei lahustu ja nende mõjust inimese organismile. Toiduõli ja vee segunemisel erinevate looduslike emulgaatorite kaasabil saadakse emulsioon, mida igapäevaelus nimetatakse kreemiks. Praktilise osana vaadeldakse erinevate ainete