Ansambel KÜI koosneb pärimusehuvilistest muusikaarmastajatest sõrulastest. Tema muusika on igasugune: äratatakse ürgset, aretatakse uut ja siueldakse nende kahe vahepeal.
Ingmar Ott, Eesti Maaülikooli professor.
Meeldetuletus meie järvede rikkustest. Veidi meie järvede eripärast. Kuidas järvi hinnata? Palju on haigeid järvi? Mis on korrastamine ja mis tervendamine? Meetodid ja nende sobivus. Tahtsime head, läks nagu alati! (oskamatuse tagajärjed) Üldisemaid soovitusi. Kirjandust, kel huvi.
Elve Lode, PhD, vanemteadur, TLÜ Ökoloogia Instituut.
Katrin Väljataga, Keskkonnaagentuuri keskkonnaseisundi hindamise analüüsiosakonna juhataja.
Ettekandes esitatakse ülevaade Eesti vete seisundist, seisundi hindamise võimalustest ja Eesti vete olukorrast võrreldes teiste Euroopa riikidega. Tuuakse välja peamised koormusallikad, mis vete seisundit halvendavad ja arutatakse võimaluste üle olukorda paremaks muuta.
Jule Käen-Torm, Rakvere Loovuskeskus MTÜ juhataja.
Õpitoas räägime erinevatest viltimise tehnikatest. Lähemalt tutvume märgviltimisega.
Kuidas sooja vee mõjul tekib lambavillast (heidest) uus materjal- vilt. Kõik osalejad saavad ise endale valmistada vilditud seebi. Kasutame ökoloogiliseltpuhtaid materjale.
Tantsu- ja kunstikool Athena.
Maalimine märjalt märga seisneb selles, et maalipind hoitakse kogu aeg niiske. Värv ujub ja maalipinda ei lasta kogu maalimise kestel ära kuivada, värvid sulanduvad. Õpitud tehnikat saab edaspidi kasutada kunsti tundides.
Kristel Vilbaste, keskkonnaajakirjanik, raamatu "Eesti allikad" autor.
Eestis on 15 000 allikat, kuid suurem osa neist inimestele teadmata ja tundmata. Ometi saab allikatest parimat joogivett ja ka tervisevett. 2013. aastal andis Varrak Rohelise Eesti sarjas välja raamatu "Eesti allikad", kus räägitakse sajast meie kuulsamast allikast.
Ettekandes räägib ja näitab raamatu autor raamatu pilte konverentsi piirkonna allikatest, annab nõu, kuidas lastega allikaid otsida, uurida, korrastada ja pärimust koguda.
Meelis Tambets, MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus.
Ettekandes tuleb juttu veekogude kalastikku mõjutavatest teguritest, arutletakse, millega tuleks arvestada, et kalastiku seisundit hoida või parandada.
Mait Sepp, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituudi Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna teadur.
Ettekanne räägib sellest, kuidas Eesti jaoks eluliselt vajalik tööstusharu - põlevkivi kaevandamine, õlitööstus ja elektritootmine on ca 95 aasta jooksul ümber kujundanud Kirde-Eesti veevõrgustiku. Ümberkujundamise ning vee saastamise ajalugu tuuakse peamiselt Purtse jõe näitel.