Kui leiate selge, kuid tõmmu veega järve, kus taimi kas polegi või on napilt, siis olete huumustoitelise järve kaldal. Need on eeskätt rabajärved ja suuremad laukad ning väiksed, õõtsikuga ääristatud või metsahuumusest rikkad järved.

   

Nõnda nimetatakse kristallselge veega liivapõhjalisi järvi, mis paiknevad palu- ja nõmmemetsade alal. Vees on ülivähe nii mineraal- kui ka orgaanilisi aineid ning need järved on pealtnäha peaaegu taimedeta.

   

Kui juhtute järve äärde, mille veepiirini pole lihtne pääseda, sest mudane kaldavöö on tihedasti asustatud paljude eri liiki taimedega, siis võite olla kindel, et tegu on rohketoitelise järvega. Kui heidate pilgu kaugemale, siis seal katavad veepinda laiguti taimede ujulehed.

   

Kõdusoometsa nime alla on koondatud kaua aega tagasi kraavitatud soo- ja soostunud metsad, mis on uutes oludes tublisti muutunud. Mõnigi neist sarnaneb esmapilgul arumetsale, näiteks sellel pildil laanemetsale: tugevad kuused, all jänesekapsas.

   

Soostuvad metsad kasvavad seal, kus rohke niiskuse toel on maapinnale ladestunud turvas – kas laiguti või lausaliselt, kuid õhukese kihina (mitte rohkem kui 30 cm). Turba olemasolu ilma erivahenditeta ei näe, küll aga annavad sellest märku taimed.

   

Kui lehtpuude ülekaaluga salu- või mõne teise viljakal kamarmullal kasvava metsa alla on ilmunud angervaks, seaohakas jt. lodutaimed, siis võib olla üsna kindel, et tegu on lodustuva metsaga:  rohke niiskuse tõttu on siia õhukese kihina või laiguti ladestunud turvas.

   

Lammimetsi võib leida jõgede üleujutatavatelt lammidelt, kuhu tulvaveed kannavad rohkesti toitaineid. Seetõttu on need metsad väga tugeva kasvuga: siin sirguvad isegi muidu võsapuuna tuntud hallid lepad tüvekateks hiiglasteks, haabadest rääkimata.

   

Pangametsad on väikeste laikudena ja kitsa klindi- ehk paekalda-aluse ribana levinud Põhja- ja Lääne-Eestis. Need salumetsaga sarnased lehtpuumetsad katavad klindialuseid rusukaldeid.

   

Kui soovite kevadel sinililli korjata või suve lõpul pähklile minna, siis tuleb suunduda salumetsa. Viljakatel lubjarikastel kamarmuldadel kasvavad kuuse-kase-haava metsad (paiguti ka tamme, pärna ja saarega) on liigirohked ja lopsakad.

   

Lodumetsad on sanglepa-kuuse-sookase metsad huumusrikkal turvasmullal. Kevaditi ja muudel veerohketel aegadel seisavad puud lausa vees, südasuveks vesi taandub, ent ka siis, samuti talvel, võib lodumetsa ära tunda kõrgetel juuremätastel seisvate puude järgi.

Asu jälgima