Õppeprogrammid

Õppeprogrammi pikkus 3X45 min. Programm algab kogunemisega Pernova Loodusmajas, kus selgitakse õpperetke ohutust, lepitakse kokku reeglid ja tutvustatakse programmi tegevusi. Järgneb 14 minutiline retk jõe äärde, kus teostatakse õpilaspaaride poolt lindude vaatlemist binoklitega, jõe mõõtmised (hapnik, temperatuur, sügavus, läbipaistvus, voolu kiirus) Vernier’i mõõteristade abil, vaadeldakse taimi ja selgrootuid. Seejärel suundutakse tagasi Pernova Loodusmajja, kus klassiruumis rühmatööna uuritakse Pärnu jõge edasi õppeülesannete, jooniste ja näidiste abil (vee läbipaistvus, linnud, taimed, pikkus, lähe ja suue).

Programmi läbivad teemad:

• elutingimused Pärnu jõe alamjooksul;
• jõe vee parameetrite mõõtmine;
• tutvumine jõe elustikuga;
• jõe ajalooline roll Pärnu linnas.

NB! Jalga veekindlad jalanõud, selga ilmastikule vastav riietus, siseruumis liikumiseks kaasa vahetusjalanõud.

Mikroskoobi ja raku ehituse tundmaõppimise praktikum. Õppetöö läbiviimiseks kasutatakse mikroskoope ja mikroskopeerimisvahendeid.
Praktikumi tegevused (igal õpilasel on oma mikroskoop):

• mikroskoobi ehituse tundma õppimine, tööpõhimõtted ja ohutus;
• raku mõiste kordamine;
• rakkude püsipreparaatide vaatlemine mikroskoobiga;
• rakutüüpide võrdlemine esitluse kaasabil.

Soovituslik 4.klass: toetab loodusõpetuse ainekava: Organismide mitmekesisus ja eluavaldused,
mikroskoobi ehitus ja tööpõhimõtted.

NB! Kaasa vahetusjalanõud!

Selgitatakse erinevusi mulla ja turba vahel - esitlus, õppefilm, vestlus, arutelu, näidised. Õpitakse tundma turbasambla ehitust. Praktikumides igal õpilasel on oma mikroskoop. Õppe läbiviimisel kasutatakse turba näidiseid, mikroskoope, prepareerimisvahendeid.

Käsitletakse järgmisi teemasid:

• turba tekkimine ja koostis;
• turbasambla ehitus ja omadused;
• mikroskopeerimine turbasambla lehest preparaadi valmistamine ja uurimine;
• soo kui elukeskkond.

Soovituslik 6. klass - toetab loodusõpetuse ainekava - soo kui elukeskkond, mikroskoopia.

Õppeprogramm koosneb kahest osast -  õppekäik tiigi äärde ja töö klassiruumis. Kogunetakse Pernova Loodusmaja hoovialal ja selgitatakse  veeohutust  veeloomade püüdmisel ja taimede kogumisel. Õpilased jagatakse gruppidesse ja  antakse kätte püügivahendid.

Väike jalutuskäik Mai kooli tiigi juurde (ca 300 m). 

Programmi teemad tiigielustiku uurimisel:

• püüame veeloomi ja kogume taimi;
• uurime püütud veeloomade välisehitust ja eluviisi;
• leiame kogutud taimedele nimed;
• määrame püügisaagist rühmi ja liike.

Selga ilmastikule vastav riietus ja majas liikumiseks kaasa vahetusjalanõud.

NB! Programmi viiakse läbi ainult kevadel.

Programmi „Eesti taimekooslused botaanikaaias” raames õpilased vaatlevad ja õpivad tundma

Eesti taimekooslusi ning neile iseloomulikke taimeliike botaanikaaia välikollektsiooni näitel.

Rühmatöös uurivad õpilased loo-, pärisaru-, lammi- ja rannaniidul, rabas ja soostunud niidul,

laane-, palu-, salu- ja soostuvas metsas kasvavaid taimeliike botaanikaaia Eesti taimede

osakonna taimepeenardel (taimekoosluse mudelis). Tähelepanu pööratakse taimeliikide

tunnustele ja looduskaitsele. Iga rühm uurib põhjalikumalt ühte taimekooslust ja koostab seda

kirjeldava plakati.

Vt ka kvaliteedimärgisega õppeprogrammi II kooliastmele "Eesti kooslused botaanikaaias 2"